Vyšehrad
Vyšehradi kindlus pakub täiuslikku pärastlõunast põgenemist kesklinna inimeste ummikutest eemale: selle kalmistul on varjul Böömimaa kunstieliidi säilmed; vallidelt avaneb suurepärane vaade jõele; ja kindluse all on mitmeid huvitavaid näiteid Tšehhi kubistlikust arhitektuurist.
Vyšehrad asutati millalgi 10. sajandil, kahtlemata hiljem, kui Praha loss oli rajatud, ning püsis sajandeid ka Praha lossi alluvuses. See kehtib võib-olla, välja arvatud aastatel 1061-1092, mil Vyšehrad oli Vratislav II, algselt vürsti, hiljem esimese Tšehhi kuninga residents, kes lasi lossi rekonstrueerida ja kivist ehitada ning rajas sinna kirikukabeli. Seejärel selle tähtsus vähenes. Hiljem lasi Karl IV Vyšehradi rekonstrueerida ja muuta kivikindluseks seoses kogu Praha vastvalminud kindlustusega. Kuid nagu mujalgi Böömimaal, mõjutas lossi elu negatiivselt hussiitide periood, mil lossi piirati, rüüstati ja osaliselt lammutati. 1650. aastal ehitati Itaalia arhitektide plaanide järgi seoses kogu Praha kindlustamisega taas uued telliskivist barokkvallid. Linnus toimis taas linnusena kuni 1911. aastani, mil linnus likvideeriti. See liideti 1883. aastal Prahaga VI ringkonnana. Vyšehrad on märkimisväärne paik, kasvõi oma maine poolest Tšehhi vürstide, Libuše ja Přemysli dünastia esimeste liikmete vanima elukohana ning põhjusel, et sinna on maetud rahva silmapaistvad isiksused.
Vyšehradi kalmistu
Vyšehradi kalmistule ja Slavíni hauakambrisse on maetud üle 600 olulise tegelase Tšehhi ajaloost.
Vyšehradi kasemaadid
1742. aastast pärinevad kasemaadid on kitsad tellistest vooderdatud 2 meetri kõrgused maa-alused käigud, mis viivad tohutu 330 m2 suuruse ruumini, mis varem oli sõdurite kogunemispunkt.
Vyšehradis ringi liikumine
Vyšehradi pääseb kesklinnast lihtsalt ja kiiresti metrooliini C abil, mis viib Vyšehradi jaama. Sealt on umbes 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel Vyšehradi peavärav.