Terezín

juuni 8, 2021

244 2 minutes read

Terezin on endine garnisoni linn, mis on algselt ehitatud Keiser Joseph II poolt geniaalse sõjaliste kindluste süsteemina, et kaitsta kuningriiki 18. Sajandi lõpus Preisimaa vastu. Linn tehti täielikult ümber II Maailmasõja ajal ning muudeti Juudi Getoks (kasutati ka transiitlaagrina Juutidele, kelle lõppsihtkoht oli Ausxhwizi Natsite koonduslaager. Sõja lõpuks oli umbes 150 000 juuti läinud läbi Terezini ning neile lisaks 35 000 surid haigustesse ja nälga. Samal ajal kasutasid Sakslased Terezini oma moonutatud propaganda eesmärkidel, veendes Punase Risti külalisi, et see on õitsev kultuusi- ja ärikeskus. Nüüd mäletab Terezin oma tumedat ajalugu II Maailmasõja ajal, kus surid tuhanded juudid.

Vaatamisväärsused Terezini Memoriaalis

Maapinnalt on püstloodset seinte ja vallikraavide labürinti, mis ümbritseb Peakindlust (Hlavni pvenost) võimatu hoomata – põhiliselt selle tõttu, et linn on tegelikult seal sees. On fakt et kui sa alguses bussi või autoga kohale jõuad võid arvata, et keskväljak ei näe välja sugugi erinev sadadest teistest kesklinnadest. Heida pilk õhust tehtud fotole Geto Muuseumis või jaluta seintest mööda oma teel Lesser Kindlusesse ning tõuseb esile väga erinev pilt. Peakindluse südames on korrapärane tänavate rägastik, millest koosneb Terezini linn. Siin pole eriti midagi vaadata peale jässaka 19. sajandist pärit Ülestõusmis Kiriku, kaarestikega endise komandandi kontori, neoklassitsistliku administratiivhoone väljakul ning ümbritsevate majade rägastiku, koos neis peituvate hirmsate saladustega. Väljakust lõunas on anonüümsed raudtee kõrvalraja jäänused, ehitatud vangide poolt. Nende kaudu saabusid koormad uusi vange – ning ka lahkusid. Peamine vaatamisväärsus siin on haarav Geto Muuseum (täiskasvanu/laps 160/130 CZK; Avatud 9:00 – 18:00 Apr-Okt, kuni 17:30 Nov-Märts), millel on kaks haru. Peamine haru avastab Natsismi tõusu ja elu Terezini getos kasutades sellest ajast pärit pudi-padi saavutamaks ehmatavat ja mälestusi esile kutsuvat efekti. Kohaliku kooli majutamiseks püstitati muuseumihoone 19. sajandil ning seda kasutati hiljem Natside poolt majutamaks 10-15 aastaste poiste laagrit. Kummitavad joonistused, mis on tehtud nende poiste poolt, kaunistavad siiani seinu. Uuem haru asub endises Bagdeburgi Barakis (Magdeburska kasarna), mi soli paigaks, kus tegutses juudi “linnavalitsus”. Siin saad külastada rekonstrueeritud ühikatuba ning vaadata näitust erakordselt rikkalikust kultuurielust – muusika, teater, kunst ja kirjandus – kõik see õitses kuidagiviisi hirmu fooni taga. Seal on ka väike väljapanek sünges krematooriumis (Krematorium; Avatud 10:00-18:00 P-R Apr-Okt, kuni 16:00 P-R Nov-Märts) juutide surnuajal Bohušovicka brana ligidal umbes 750 meetri kaugusel peaväljakust. Geto Muuseumil on head mitmekeelsed trükised, suur valik müüdavaid raamatuid ning teejuhid (mõned neist geto elu üle elanud) pakkumaks abi. Sa võid võtta oma käe peal ekskursiooni Lesser Kindlusesse (Mala pevnost; täiskasvanu/laps 160/130 CZK; Avatud 8:00-18:00 Apr-Okt, kuni 16:30 Nov-Märts) läbi vanglabarakkide, isolatsioonikambrite, töötubade ja surnukuuride, läbi hukkamisala ning endiste massihaudade.

Oleks raske leiutada veel kurjakuulutavamat asukohta, ainult siis kui jalutad läbi lõputult näivate tunnelite müüride all, hakkad sa tõeliselt hindama kindluse tohutuid dimensioone. Värava kohal ripub Natside mõnitav koonduslaagi loosung “Arbeit Macht Frei” (“Töö teeb Su vabaks”). Kindluse eest on rahvuslik surnuad, mis loodi 1945. aastal neile, kes kaevati üles Natside massihaudadest.

Sissepääs: Kombineeritud pilet nii Geto Muuseumi kui ka Lesseri Kindlusesse maksab 200/150 CZK.

Litomerice linn, vaid mõni kilomeeter Terezinist on samuti külaskäiku väärt. Ta on kuulus oma veini poolest ning on üks vanimatest Tsehhi linnadest, mis asub Labe Jõe kaldal.