Velvet Revolution 1989

17. ^november 1989

Üks ajaloo suurimaid aastaid Ida- ja Kesk-Euroopa inimeste silmis on kahtlemata 1989. aasta; erinevaid kommunistlikke valitsusi kukutati pidevalt. Berliini müür langes lõpuks, ühendades Ida- ja Lääne-Saksamaa riigid, moodustades praeguse Saksamaa. Kui see kõik juhtus, jälgis Tšehhoslovakkia valitsus närviliselt edasi, teades, et nemad võivad olla selles ulatuslikus revolutsioonisuunas järgmised.

Tšehhoslovakkias oli tunda nii elevust kui ka muret, sest inimesed tahtsid näha oma valitsuse väljavahetamist, kuid olid mures selle pärast, kuidas see võimuvahetus toimub. See oli alles ¹⁷ novembril 1989, et inimesed said esimese pilgu, kuidas asjad kulgevad, sest just sel päeval korraldas kommunistlik noorteliikumine Praha linnas meeleavalduse, et meenutada Teises maailmasõjas natside poolt tapetuid – meeleavaldust, mis politsei poolt jõhkralt purustatud, mille tulemusel arreteeriti palju ja meeleavaldajaid sai palju vigastada.

See hetk mobiliseeris Tšehhoslovakkia rahvast võtma oma saatust enda kätesse. Viha ei väljendunud mitte juhuslikes vägivallaaktides, vaid suurtes meeleavaldustes valitseva valitsuse vastu – suurim neist oli Letnas, mis meelitas kohale üle 750 000 inimese. Meeleavaldajate ridades oli juhtvalgus mees nimega Václav Havel, kes koos teistega pidas valitsusega läbirääkimisi ja pani nad lõpuks ^3. detsembril 1989 tagasi astuma. Varsti pärast seda moodustati “rahvusliku mõistmise valitsus”, mis koosnes paljudest erinevatest erakondadest ja mille juhiks sai Havel.

Tänu sellele, et Tšehhoslovakkia suutis need sündmused läbi viia rahumeelselt, hakati neid nimetama sametrevolutsiooniks (Sametová revolutsioon). Riigisisesed probleemid jätkusid, kuid idapoolne pool – Slovakkia – oli muutunud üha vihasemaks läände koondunud võimu ja raha peale. See juhtus 1993. aastal, kui riik otsustas lõpuks lahku minna ning sündisid kaks riiki Slovakkia ja Tšehhi.

Praha pärast sametrevolutsiooni

Nagu iga maailma linn, on ka Praha alates 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest läbi teinud tohutuid muutusi. Tšehhi Vabariigi kui terviku lähiajaloo üks suurimaid aspekte on see, et nad on end sisse seadnud mõnes maailma suurimas organis, mille keskmes on Praha. Neist olulisemad on NATO ja EL, millega liituti vastavalt 1999. ja 2004. aastal.

Poliitiliselt on olukord äärmiselt stabiilne ning demokraatia on valitsenud nii linnas kui ka riigis tervikuna. Toetus jaguneb kahe peamise partei – Kodanikudemokraatliku Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna – vahel ning kumbki pole siiani suutnud poliitilises süsteemis liiga palju haarata, kuna kummagi toetus on väga lähedane. Seda on siiski teatud määral lahendatud, kuna 2010. aastal valiti koalitsioonivalitsus, mille riigi presidendiks oli Vaclav Klaus.

Praha linn on praegu elav, õitseb ja tunneb kõike, mis minevikus on saavutatud. Enne sametrevolutsiooni on paljudel mälestused sellest perioodist endiselt suured ja see on periood, mida nad kunagi ei unusta.