Dejvice ja Bubeneč

Dejvice asub Hradčanyst ja Praha lossist põhja pool. Seda mainiti viidetes juba 1088. aastal ja see säilitas oma maalähedase iseloomu pikka aega. Põllumajandushoovide asemele asus elamuäärne eeslinn. 1930. aastatel tekkis siin Baba villa elamukoloonia. See korraldati Pavel Janáki regulatiivse projekti järgi. Funktsionalistliku arhitektuuri aarded pärinevad tervest esimese vabariigi tipparhitektide (J. Gočár, J. Krejcar, A. Beneš, J. Gillar jt) paraadist. Bubeneč külgneb idas Dejvicega. Siit ulatub Stromovka kuninglik ulukikaitseala. Luksemburgi Johannes kasutas seda ulukikaitsealana 1320. aastal. Rudolf II lasi 17. sajandi alguses rajada siia tiigid ja galeriid. Alates 1804. aastast tegi aseregent krahv Chotek selle avalikkusele kättesaadavaks ning Jiří Fischer muutis Vladislav Jagielloni ja Rudolf II ulukijahi lossi neogooti stiilis aseregenti suvelossiks. Pärast 1845. aastat alustas ulukikaitseala ümberkujundamist Inglise pargiks. Tänapäeval on see romantiline oaas kaitsealune loodusmälestis. Praha näituseväljak (Výstaviště Praha) külgneb Stromovkaga idas. Alates 19. sajandi lõpust oli see väljak näituste ja messide asukohaks ning meelelahutuskeskuseks. Siia paigutati kuulus Matteuse laat, kuid siit leiab ka kaetud basseini, staadionid, teatrid, kinod, Rahvusmuuseumi Lapidarium ja palju muid spordi- ja meelelahutusatraktsioone. Märkimisväärsed on kohalikud struktuurid, mis tekkisid 1891. aasta juubelinäituse jaoks. Ajaloolise raua ja klaasi stiili kombinatsioon on huvitav 19. sajandi kunsti väljapanek. Seevastu 1991. aasta juubelinäituse jaoks uuendatud Křižíki purskkaev on kaasaegne looming.