Břevnov ja Bílá Hora

Metsaga kaetud ja hiljem põllumajanduslikult töödeldud maa laiub Praha lossist läänes ja kirdes. Hradčanyst läänes asus esimesena Břevnov. Piiskop St Adalbert rajas siin 993. aastal Böömimaa vanima benediktiini kloostri. Algsest struktuurist on säilinud vaid muljetavaldav romaani stiilis krüpt 11. sajandist; enamik kloostrihooneid kujundati aga 18. sajandi alguses barokkstiilis ümber. Püha Margareeta kloostrikirik (klášterní kostel sv. Markéty) ja kloostrikompleks tervikuna säilitasid palju barokkstiilis kunstiväärtusi. Břevnovist läänes on kohaliku ulukikaitseala jäänused. Hvězda ulukikaitseala rajas Ferdinand I (1534), metsaloomi peeti siin kuni 19. sajandi alguseni; pärast seda muudeti kaitseala pargiks. Kaitseala nimi määras kohaliku Hvězda (Tähe suvepalee) praeguse versiooni. Selle kujundas 1555. aastal Tirooli Ferdinand ja see struktuur on tegelikult ehitatud kuueharulise tähe põhiplaanile.

Hvězda lähedal asub Bílá hora (Valge mägi), mis on enamiku tšehhide jaoks tragöödia sümbol. Monument on meeldetuletus kohast, kus 8. novembril 1620 kohtus paremini tasustatud keisri Katoliku Liiga palgasõdurid ja halvasti tasustatud Tšehhi protestantlikud palgasõdurid. Segadus, kaos ja piinlik segadus said professionaalse armee tabavaks iseloomustuseks. Järgmise 300 aasta jooksul oli Tšehhi maa vaid Habsburgide provints. Maa eliit emigreerus ja enamik Tšehhi aadlikke, linna rikkamaid ja intellektuaale, sealhulgas kuulus “rahvuse õpetaja” JA Komenský (Comenius), kadus. 90% Böömimaa elanikest olid protestandid; need, kes keeldusid katoliiklust vastu võtmast, pidid lahkuma ja nende vara konfiskeeriti. Kolmekümneaastase sõja lõpuks oli Tšehhi kuningriik kaotanud poole oma elanikkonnast. Valgest mäest sai aga katoliiklaste palverännakute koht. Siin asuv Neitsi Maarja katedraal (chrám Panny Marie) ehitati 18. sajandi alguses ning seda kaunistavad KD Asami ja VV Reineri rikkalikud freskod.